MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
SUGUPUU
PÄEVAKAVA
TÄHTPÄEVAD
REISIMINE
TERVIS
LASTEAED
JUTUNURK
MEEDIAGALERII
KOMMENTAARID
OST-MÜÜK

ENG EST
Mina > Kõige algus

KURG SEE LENDAS SIIA-SINNA,
OTSIS KOHTA, KUHU MINNA.
LÕPUKS LEIDIS SELLE MAJA,
KUHU POEGA OLI VAJA.

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 13. märts 2008
Arvatav sugu oli poiss, mis selgus 20. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: Rasedus kulges vaevusteta. Olin rõõmus ja terve rase. Olles 3 kuud rase käisin isegi SEB sügisjooksul aga muidugi ma jookma ei läinud vaid läksin koos kolleegidega 10 km kepikõnnile. Tunne oli suurepärane kui raja rõõmsalt läbisime. Ootasin sinu sündi väga ja lootsin, et sünnib poja.

Oodates kutsuti mind nii: nupsu, linnupoja, kõhubeebi


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 19. märts 2008 kell 12:17
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 3398 grammi
Olin sündides: 50 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 9/9
Minu juuksed olid tumedad
Silmad olid sinised


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Ida-Tallinna Keskhaigla
Sünni juures viibisid: tädi Lea tugiisikuna ja ämmaemandad
Ämmaemand oli: Merilin Krumins

Emme kirjeldus sünnitusest: Sünnitus kestis umbes 14 tundi. Kokkuvõttes polnudki nii hull nagu kartsin. Arvasin palju hullemat. Minu maailma parimatest titevalvuritest Least ja Maikist oli suur-suur abi juba tükk aega enne sünnitust. Teiega oli tore koos beebi sündi oodata!

Tugiisiku kirjeldus: Marteni sündi ootates oli tore aeg olime kõik ärevil.Kui oli mõelda kes läheb tugiisikuks siis kaalusime pikalt kuna nii mina kui Maiki tahtsime kaasa minna. Emme Kerlile oleks meeldinud kui oleks issi juures olnud aga paraku oli isal töönädal ja ei saanud juures olla.Minu esimestks asjadeks oli märkida ülese tuhude vahed ja kui pikalt.Kogemus oli meeldiv ja uus ning põnev ja ei olnud endal üldse kartuse momemti.Olin emmele igati toeks kui tal halb oli hoolitsesin tema eest ja kui vaja tegin ka massaazi ja sellest oli emmele palju kasu ja oli väga tänulik ja sünnituse juures olin toeks kui oli vaja lohutasin teda. Muidu igati tore kogemus mida ei kahetse.
Kes mind haiglas külastasid: Esimesed külalised olid tädi Maiki ja onu Veiko, emme kolleeg Kätlin, emme onutütar Meeli pisikese Tauriga. Tädi Lea loomulikult kah.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on marten vellak

Miks just selline nimi? See nimi jäi kohe algusest peale emme peas kummitama kui teda saime, et oled tulemas. Kui sündisid, siis polnudki enam midagi mõelda. See nimi meeldis meile mõlemale.

Ristimisest: Ristimine oli meil juulis 2010. Ristisime sind ja Sanderit koos

Minu hüüdnimedeks on: Matu

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 21. märts 2008 (2-päevaselt)
Kodu aadressiks oli: kivimurru, tallinn
Minu esimesest kodust lähemalt: Sinu esimeses kodus elasime peale sinu sündi veel vaid paar kuud, siis kolisime suuremasse 2- toalisse korterisse. Esimene kodu oli pisike 1-toaline üürikorter.

Päevast lühidalt: Haiglast saime koju pärastlõunal. Jäid autos kohe magama ja magasid kohe pikalt edasi ka kodus. Tahtsime sind vannitada aga sa ei kavatsenudki üles ärgata. Alles hilisõhtul ärkasid.
Ilm oli: ilm oli väga ilus. päike säras ja külm oli.




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!